Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“ seletuskiri
alltoodu on refereering olulisemast, mida on kasulik teada rehabilitatsiooni teenuse taotlemisest, rehabilitatsiooni teenusest ja rehabilitatsiooniplaanist – koostanud dr. A.Paal
Sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) kehtestatakse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu. 1. jaanuarist 2016. aastal lisanduvad võimalused pakkuda teenust sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatud tegevuskava või rehabilitatsiooniprogrammi alusel. SHS jõustumisega kehtestatakse ka täisealiste isikute puhul sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamine (enne riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist), millest tulenevalt kehtestatakse nende taotluse ja isikult nõutavate andmete loetelu, mis on vajalikud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseks. Ühtlasi antakse ülevaade kõigist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus kogutavatest andmetest.
§ 1 sätestab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine) taotluse, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani, teenusevajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskava ja rehabilitatsiooniprogrammi andmete loetelu.
§ 2 reguleerib teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemist.
§ 2 lõige 1 isik peab esitama taotluse.
§ 2 lõige 2 alaealiste õigusrikkujate puhul ei ole vaja esitada taotlust, vaid isik suunatakse teenust saama alaealiste komisjoni otsuse alusel.
§ 2 lõige 4 ja selle lõike punktid 1–10 sätestavad andmed, mis esitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel.
Punkt 1 kohaselt esitatakse taotledes
- isiku nimi ja isikukood
- kontaktandmed / aadress, telefon, e-post/
- arvelduskonto number
NB! See on uus nõue ning vajalik transpordi- ja maju- tuskulude hüvitamiseks. Kuni 2016. aasta lõpuni esitab õigustatud isik lisataotluse transpordikulude katmiseks (NB! Ka samas linnas või maakohas, kus elatakse ja saadakse reh.teenust on õigus saada transpordikuludele katet) ning majutuskulud hüvitatakse otse teenuseosutajale. Kuna alates 1. jaanuarist 2017. a eraldi taotlust hüvitamiseks ei esitata, tuleb vastavad andmed esitada SKA-le koos taotlusega.
Punkt 2 kui isikul on seaduslik esindaja, tuleb taotlusele märkida
- esindaja nimi ja isikukood
- kontaktandmed ja arvelduskonto number.
Esindamise aluseks olevat dokumenti esitada ei ole tarvis. Punkt 3 isik saab valida, millisel viisil ta soovib SKA-lt dokumente ja teateid saada.
Punkt 4 kohustab isikut (juhul kui isik on 16-aastane või vanem) märkima, kas tema toimetulekuvõime on pärast viimast puude või töövõime hindamist muutunud. Kui isiku toimetulekuvõime ei ole muutunud, võib SKA sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindaja kasutada viimase hindamise tulemusi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamiseks väljatöötatud küsimustikku ei pruugi olla tarvis täies mahus täita, kuna saadav info on osaliselt samane töövõime hindamise või puude määramisel kogutud infoga. Juhul kui isiku toimetulekuvõime ei ole muutunud ja kasutatakse töövõime, puude või töövõimetuse hindamise andmeid, kuid saadud andmed ei ole piisavad, võib kogu küsimustiku täitmine osutuda siiski vajalikuks. Vastav otsustuspädevus on hindajal. Kui toimetulekuvõime on muutunud, ei võta SKA hindaja viimase puude või töövõime hindamise tulemusi arvesse, kuna info võib olla vananenud, ning täidab sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamiseks väljatöötatud küsimustiku täies mahus. Kui isiku toimetulek on tema enda hinnangul muutlik, võib SKA hindaja võtta eelmiste hindamiste (töövõime ja puue) tulemused aluseks ja isikult saadava täiendava info põhjal otsustada, kas andmeid on tarvis täpsustada või mitte. Isik peab valima väga üldiste valikvastuste hulgast, sest detailsemate küsimuste korral (nt kas isiku kognitiivsed võimed on muutunud) ei oskaks paljud seda hinnata. Täpsem info aitaks eelhindajal hoida kokku aega, kuid tuleb arvestada, millist infot on tegelikkuses võimalik isikult või tema esindajalt küsida. Valikvastused on järgmised: toimetulekuvõime on paranenud, halvenenud, ei ole muutunud, on väga muutlik. Muutliku toimetulekuvõime saab isik märkida, kui tal on raske otsustada, kas olukord on paranenud või halvenenud ning ta leiab, et tema tervislik seisukord ei ole piisavalt stabiilne, et hinnata, kas see on ühemõtteliselt paranenud või halvenenud.
Punkt 5 isikul või tema esindajal on kohustus märkida, kas ja millist abi isik vajab teenusevajaduse hindamise käigus. Siinkohal on peetud silmas saatjat, tugiisikut, viipekeele tõlki või muud abi, mida taotluses ei ole loetletud, kuid milleta ei ole isikul võimalik hindamises osaleda. Nii saab SKA olla valmis isiku teenusevajaduse hindamiseks selliselt, et see toimuks võimalikult inimest ja aega säästvalt.
Punkt 6 sätestab SKA kohustuse võtta isikult nõusolek teenuseosutajale delikaatsete isikuandmete edastamiseks. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 12 selgitab SKA delikaatsete isikuandmete töötlemiseks isikule, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtab selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. Nõusolekus on selgelt määratud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud.
Rehabilitatsiooniteenuse taotlemisel on delikaatsed isikuandmed käesoleva taotluse tähenduses terviseolukorda ja puuet kirjeldavad andmed:
1) puude / püsiva töövõimetuse / töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmed, sh diagnoosid;
2) puude / püsiva töövõimetuse / töövõime hindamise otsuse kehtivuse aeg, puude raskusaste, töövõime kaotuse protsent, töövõime ulatus;
3) sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamise kokkuvõte, isiklik rehabilitatsiooniplaan.
Andmete edastamise eesmärk on tagada, et rehabilitatsiooniteenuse osutamisel võetakse arvesse isiku terviseolukorda, sh diagnoose, mille mitteteadmise korral võib teenuse osutamisel tehtav tegevus isikut kahjustada. Vastavalt sellele valitakse rehabilitatsiooniplaani koostava rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid ja on võimalik osutada teenust tulemuslikult.
Punkt 7 taotluse esitamise kuupäev
Punkt 8 taotleja allkiri
§ 2 lõige 5 SKA eelhindaja teeb otsuse isiku teenusevajaduse kohta ning planeerib teenuse osutamise.
§ 2 lõige 6 SKA hindaja teeb kokkuvõtte isiku toimetulekust erinevates valdkondades ja esitab otsuse teenusevajaduse kohta, isiku hetkeolukorrast ja eesmärkidest tulenevalt kokkulepitud rehabiliteerimist vajavad valdkonnad ja rehabilitatsiooni eesmärgi.
§ 3 sätestab sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani ja teenusevajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskava andmete loetelu.
§ 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan koosneb üld-, A-, B-, C- ja D-osast.
§ 3 lõige 2 viitab SKA infosüsteemile, mille valmimise järel on võimalik plaani täita selles ette antud väljadel.
§ 3 lõige 3 ja selle lõike punktid 1–¬¬5 sätestavad, milliseid andmeid peab sisaldama sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani üldosa.
§ 3 lõige 4 ja selle lõike punktid 1–10 sätestavad sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani A-osa andmed ehk millised andmed peavad olema esitatud kliendi kohta
Punkt 7 on abivahendeid puudutav kahe eraldi alapunktiga. Esimene sätestab andmed, mis tuleb ära märkida isiku kasutuses olevate abivahendite kohta ning teises uute vajatavate abivahendite kohta. Teatud abivahendite puhul tuleb ära märkida ka aktiivsusgrupp (nt kas isik vajab ratastooli, mis võimaldab kodus liikuda või kõrgema aktiivsusgrupiga tooli, mis võimaldab ka sporti teha).
§ 3 lõige 8 ja selle lõike punktid 1–6 sätestavad sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani C-osa ehk plaani tegevuskava andmete koosseisu. Plaani tegevuskavasse märgitakse kõik teenused ja tegevused, mis on seotud isiku rehabiliteerimisega. See tähendab, et välja tuleb tuua ka need teenused, mida ei osutata isikule rehabilitatsiooniteenuse raames, kuid ilma milleta ei ole mõtet isikule osutada rehabilitatsiooniteenust ning millest isik peab omama ülevaadet ja olema teadlik.
§ 3 lõige 10 sätestab nii spetsialistide kui teenust saava isiku kohustuse kinnitada oma teadlikkust rehabilitatsiooniplaanis antud hinnangutest ja tegevuskavast ning nõustumist nendega. Isiku puhul on lisatud kohustus kinnitada oma kavatsus täita tegevuskava. Klient annab enda poolse kinnituse, et ta osaleb aktiivselt rehabilitatsiooniprotsessis
§ 3 lõikes 11 ja selle lõike punktides 1–9 on sätestatud rehabilitatsiooniplaani D – osa ehk teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnangu andmete koosseis.
§ 3 lõige 12 sätestab kohustuse võtta varasema plaani olemasolul see uue plaani koostamisel aluseks. Antud juhul on olemasolu all peetud silmas seda, et isik esitab plaani ise teenuseosutajale. Alates SKA uue andmebaasi valmimisest koostatakse plaane andmebaasis ja tulevikus on need leitavad andmebaasist.
§ 4 käsitleb täiesti uut võimalust osutada teenust rehabilitatsiooniprogrammi alusel ning sätestab andmed, mida programmi alusel teenuse osutamiseks kogutakse.
§ 5 sätestab teenuse osutamise andmestiku, mis täidetakse ühisosana nii rehabilitatsiooniprog- rammi, sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamisel koostatud tegevuskava kui ka rehabilitat- siooniplaani puhul.
Määruse § 3 lõige 2, § 4 lõige 4 ja § 5 lõige 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a seoses SKA uue andmebaasi SKAIS2 eeldatava valmimisaja ja kasutuselevõtuga.