Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud olulisemad määruse täiendused.

Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul, mh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid ja kuulmisaparaadid.

1. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega ei vaja vanaduspensioniealised inimesed enam uriini imavate abivahendite ostmiseks kordustõendit (ISO-kood 09.30), sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Uue muudatusega laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud toodete, sh mähkmete ostmisel vajavad korduvat tõendit hetkel veel lapsed (kuni 18-aastased), sest nende olukord vajab edasist analüüsi.

Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus järgmistel abivahenditel:

● puusaproteesid (ISO-kood 06.24.18) ● sukajalgatõmbaja (ISO-kood 09.09.03) ● tualetitoolid (ISO-kood 09.12.03) ● potikõrgendused (ISO-kood 09.12.15) ● tualettpaberitangid (ISO-kood 09.12.27) ● siibrid (ISO-kood 09.12.33) ● püsikateetrid (ISO-kood 09.24.03) ● ühekordsed kateetrid (ISO-kood 09.24.06) ● peenisekatted (ISO-kood 09.24.09) ● vanni- ja dušitoolid (ISO-kood 09.33.03) ● vanni-, duši- ja mähkimislauad (ISO-kood 09.33.12) ● ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid (ISO-kood 12.03) ● käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks (ISO-kood 12.06) ● autokohandused mootori käsitlemiseks(ISO-kood 12.12.04) ● liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) ● puudega lastele mõeldud kolmerattalised pedaalidega jalgrattad (ISO-kood 12.18.06.02) ● käsiratastoolid (ISO-kood 12.22) ● elektrilised ratastoolid (ISO-kood 12.23.06) ● kärud (ISO-kood 12.27.07) ● libistamislauad ja -matid (12.31.03)

● teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (ISO-kood 12.31.09) ● tõsterihmad ja -rakmed (ISO-kood 12.31.15) ● lingtõstukid (ISO-kood 12.36.03) ● voodilauad (ISO-kood 18.03.15) ● eriistmed (ISO-kood 18.09.21) ● seljatoed (ISO-kood 18.10.03) ● elektrilise reguleerimisega voodid (ISO-kood 18.12.10) ● toetusabivahendid (ISO-kood 18.18) ● kaasaskantav kaldtee (ISO-kood 18.30.15) ● raadiosagedusega ülekandesüsteemid (ISO-kood 22.18.24) ● dialoogiseadmed (ISO-kood 22.21.09) ● visuaalse signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.03) ● mehaanilise signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.09) ● keskkonnahäiresüsteemid (ISO-kood 22.27.21) ● haaramistangid (ISO-kood 24.21.03)

Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud (ISO-kood 09.30) toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit.

Abivahendite loetelu korrastamine

Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võetakse välja mitmed tooted.

Oluline muudatus puudutab treening- ja ergomeeterjalgrattaid. Abivahendite loetelust leiab tooted ja vahendid, mille abil saab ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad inimese iseseisvat toimetulekut, mh füüsilist iseseisvust. Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul leidub riiklikus süsteemis alternatiivseid toetavaid teenuseid teistes süsteemides, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust, näiteks insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd.

Kolmerattalised standardsed jalgrattad on mõeldud selleks, et neid kasutataks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks. Kolmerattalised standardsed jalgrattad on osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid, mida kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Näiteks on sotsiaalkindlustusametile esitatud eritaotlus jalgratta väljaostuks põhjendusega, et auto kasutamine on riigisoodustusega jalgratta soetamisest kulukam. See ei ole puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimine. Kui aga inimene vajab siiski konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta ametile esitada erimenetluse taotluse.

Täiendavalt võetakse riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad. Enamiku toodete puhul on loetelust väljavõtmise põhjus selles, et tegemist ei ole puudest tuleneva vajadusega. Neid tooteid võib vajada ka inimene, kellel ei ole puuet ega töövõime langust. Kui aga inimene vajab puudest tulenevate kohandustega toodet, võib ta jätkuvalt esitada sotsiaalkindlustusametile erisuse taotluse.

Abivahendi piirhindadega seotud muudatused

Ühtlasi tõstetakse mitmete abivahendite piirhindu. Näiteks tõstetakse puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste (ISO-kood 12.18.06.02) üürimise piirhinda 41.50 eurolt 68 euroni.

Lisaks tõstetakse autole mõeldud käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) piirhinda 885 eurolt 1500 euroni. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme piirhinnaga samale tasemele, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega.

Tõendi nõude muudatused

Lamatiste vältimiseks mõeldud madratsi tõend (ISO-kood 04.33.06) laieneb edaspidi muudele lamatiste vältimise toodetele (ISO-kood 04.33.03.02).

Elektrilise reguleerimisega voodile (ISO-kood 18.12.10) väljastatud tõend laieneb libilinadele (ISO-kood 12.31.03.02) ja voodilauale (ISO-kood 18.03.15).

Nii saab näiteks elektrilise reguleerimisega voodi tõendiga soetada hiljem vajaduse tekkimisel libilina või voodilaua ilma täiendava tõendita.

Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused

Kommunikatsioonivõimendi (ISO-koodi 22.06.06) juurde lisatakse eritaotluse klausel. Edaspidi saab kommunikatsioonivõimendit soetada ainult eriotsuse alusel.

Pestavate aluslinade (ISO-koodi 09.30.45) juures tehakse tehniline parandus ning lisatakse märge „H“ veergu. Seega, edaspidi ei saa inimene, kes viibib hooldusteenusel, soetada pestavat aluslina riigisoodustusega. Põhjuseks on asjaolu, et pestavad aluslinad on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega ning vajaduse tekkimisel peab need tagama hoolekandeasutus.

Käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) ja liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) näidustuse lahtrisse lisatakse nõue, et inimesel peab olema abivahendi saamiseks kehtiv autojuhiluba. Nõue tagab, et riik rahastab autoga juhtimiseks mõeldud kohandusi inimesele, kellel on kehtiv juhtimisõigus.

Keskkonnahäiresüsteemide (ISO-koodi 22.27.21) näidustuse lahtrisse lisatakse sihtrühma täpsustus, mille kohaselt saab laps osta riigipoolse soodustusega keskkonnahäiresüsteemi alates kuuendast eluaastast.

Lisainfo: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594

Läinud nädalal toimus  esmakordselt koostöös Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi noorte ning rahvusvahelise katusorganisatsiooniga  International Federation Spina Bifida and Hydrocephalus läbi viidud rahvusvaheline projekt „ My Rights: Independent living, Activism and participation for young people with Spina Bifida ja Hydrocephalus.“ 

Seminaril osalesid seljaajusonga ja/või vesipea diagnoosiga noored kaheksast erinevast riigist: Türgist, Kreekast, Rootsist, Bulgaariast, Eestist, Inglismaalt, Hispaaniast ja Montenegrost. Ürituse eesmärk oli õpetada noortele projektide juhtimist oma koduriigis, et teada ning tunda oma õiguseid elades erivajadusega,  jagada kogemusi toimetulekust suhete valdkonnas ning läbi viia eneseületust nõudev aktiviteet väliskeskkonnas, mis kujunes ka kõige meeldejäävamaks. 

Seiklusfirma 360 korraldas noortele põneva avastusmängu  Tallinna vanalinnas. Mängu eesmärk oli vanalinna ligipääsetavuse kaardistamine läbi liikumispuudega inimese kogemuse. Seiklusfirma 360-ne esindaja Tiina Lauri sõnul oli see ka neile esmakordne kogemus, luua mäng arvestades osavõtjate liikumiskeerukust Vanalinnas. Lisaks olime seltsi poolt ettevalmistanud ka kleepsud „Accessible Tallinn“: punane, roheline või kollane logoga kleeeps, näitamaks antud koha võimekust liikuda puudega inimese jaoks. 

Mängu tulemusena selgus, et Tallinna Vanalinn on väga keeruline ka füüsiliselt väga võimeka ratastooliga kodaniku jaoks, kuna kõrged äärekivid ning munakivi tee tegid liikumise füüsiliselt raskeks. 

Kogu koolitus lõppes 20.ndal augustil Eesti taasiseseisvumispäeval Andrea Bocelli kontserti külastusega, kus Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed tegid maailmakuulsale tenorile tänuavaldusena punktkirjas kirja ja Arvo Pärdi CD „Lapsepõlve lood“ koos punktkirjas lauludega, milles tänavad Bocellit oma imelise hääle jagamise eest paljude inimestega üle maailma.

Koolitusel osaleja Madis Mark :

“Ülichill rahvusvaheline konverents, mis annab erivajadusega noorele vajalikku toetust ning tööriistu, et luua parem elu nii endale, kui ka teekaaslastele. Olen kogemuse üle väga tänulik, sest sain korraga praktiseerida inglise keelt, laiendada silmaringi, õppida edukat projekti kirjutama ja nautida SPA-mõnusid. Soovitan soojalt!”

Tänan kõiki osalejaid, treenereid ning meeskonda.

Valmar

MTÜ Händikäpp korraldab 26.10.2018 Eesti Rahva Muuseumis Aliise Moora
auditooriumis koolituse Õigus olla kodanik. Koolitusele on oodatud
puudega inimesed, nende lähedased, erivajadustega inimestega tegelevad
spetsialistid ja huvilised.

Koolitusel räägitakse eluliste näidete põhjal, kuidas on puudega
inimestele tagatud inimõigused ja iseseisvaks toimetulekuks vajalikud
toetavad teenused. Samuti antakse juhtnööre, mida teha olukorras, kui
tundub,et õigused pole tagatud.

Puude tõttu palju abi vajavad inimesed saavad edukalt iseseisvalt elada,
õppida, töötada. Selleks on vaja sobilikke abivahendeid ja õigeid ning
hästitoimivaid sotsiaalteenuseid. Paraku ei jõua vajalik abi sageli
sihtrühmani, sest seadusandluse muudatustes on keeruline orienteeruda.
Seetõttu pöördub MTÜ Händikäpp poole tihti inimesi, kes  ei saa vajalike
teenuseid ja seetõttu pole neil võimalik osaleda kõikides
eluvaldkondades. Enamasti ei osata pöörduda abisaamiseks õige ametkonna
poole või jääb puudu oskusest oma vajadusi põhjendada.

Koolituse Õigus olla kodanik eesmärk on õpetada seisma oma õiguste eest
ning küsida vajadusel abi sobivast ametkonnast. Selleks annab
Õiguskantsleri büroo vanemnõunik Aigi Kivioja ülevaate, kuidas on
Eestis hetkel tagatud inimõiguste kaitse puudega inimestele. Tartu LV
sotsiaal-ja tervishoiu osakonna hoolekandeteenistuse juhataja Maarika
Kurrikoff räägib, millised takistused ja võimalused on KOV-il tagamaks
puudega inimestele vajalikke teenuseid. EV SoM laste hoolekande
poliitika juht Signe Riisalo ja  EV SoM sotsiaalkindlustusosakonna
peaspetsialist Tiia Sihver räägivad  puudega inimeste poliitika
põhimõtetest ja abistamise memorandumist. Koolituse lõpus saavad
osavõtjad lahendada juhtumeid,et saada praktiline kogemus asjaajamisest.

Teave ja registreerimine hiljemalt 19.10.2018 list@handikapp.ee või
53232667, veel mõned kohad on saadaval!

Kava

10.30 Registreerimine

11.00 Avamine (Ave Jaakson, MTÜ Händikäpp juhatuse esimees)

11.15 Iseseisev puudega inimene 2018 Eestis–näited elust (Margit
Rosental-Tustit, juhatuse liige, MTÜ Händikäpp)

12.00 Kuidas on inimõigused tagatud puudega inimestele Eestis (Aigi
Kivioja, Õiguskantsleri vanemnõunik)

Küsimused/vastused

13.00 Paus

13.30 Teenuste tagamine puudega inimestele – takistused ja võimalused
(Maarika Kurrikoff, Tartu LV STO)

Küsimused/vastused

14.30 Puudega inimeste poliitika põhimõtetest ja abistamise memorandum
(Signe Riisalo, EV SoM laste hoolekande poliitika juht ja Tiia Siihver
EV SoM sotsiaalkindlustusosakonna peaspetsialist)

Küsimused/vastused

15.30 Juhtumite lahendamine gruppides

16.30 Kokkuvõtted

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.

Kirjutan Teile, et jagada Teiega suurepärast võimalust, millega saavad kõik Eesti noored kandideerida vahetusaastale USAsse. Programmi saavad kandideerida kõik noored, k.a füüsilise puudega. 

Järgmisel,  2018/2019 õppeaastal antakse Euraasia ja Euroopa keskkooliõpilastele FLEX programmi raames välja umbes 900 stipendiumit. Konkursil on oodatud osalema ka erivajadustega õpilased. Igal aastal võtabki FLEX programmist osa umbes 20 erivajadusega õpilast. Välja valitud erivajadustega õpilased peavad vastama peaaegu samadele kriteeriumitele kui kõik teised kandideerijad. Sünnikuupäev peab olema ajavahemikus  15. veebruar 2000 kuni 15. juuli 2003. Samuti pole määrav, mitmendas klassis õpilane õpib.

Eestis on alanud uus kandideerimisvoor tasuta vahetusprogrammi FLEX ehk Future Leaders Exchange, mida administreerib USA organisatsioon American Councils koostöös USA Saatkonnaga ning oma heakskiidu on andnud ka Eesti Haridus- ja Teadusministeerium. Huvitava kooli blogi on kirjutanud meie programmist järgmiselt: http://huvitavkool.blogspot.com.ee/2016/08/flex-programm-lennutas-10-eesti-opilast.html . FLEX pakub võimalust õppida aasta USA keskkoolis ja elada kohalikus perekonnas.

Palumegi teil jagada seda võimalust  9. ja 10. ning 11. klassi õpilastega. 11.klassi õpilastele laieneb programm vaid siis, kui õpilasele on määratud ametlikult puue.

Programmis osalemine on õpilastele tasuta ning kandideerimiseks tuleb neil esmalt täita Internetis olev avaldus koos kolme lühiesseega. Avaldus asub aadressil: http://ais.americancouncils.org/flex . Avaldus ja esseed on inglise keelsed, kuid grammatikat eraldi nende puhul ei hinnata. Avalduste tähtaeg on 17. oktoober 2017.

Poolfinalistid valitakse novembris ning nemad läbivad juba intervjuu, inglise keele testi ja kirjutavad testimiskeskuses essee. Meil on olemas materjalid pimedate kirjas (inglise keelsed), mida vajadusel saame kasutada testimiseks. 

Kõigil õpilastel üle Eesti on võrdne võimalus osaleda ning soovime leida programmi just õpilasi erinevatest Eesti piirkondadest. Füüsiline puue pole programmile kandideerimisel takistuseks. Tähtis on valmisolek, huvi ja tahtmine õppida inglisekeelses ja teistsuguses kultuurikeskkonnas. 

“Ära põe”: erivajadustega inimesed jagavad kasulikke nõuandeid

Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania “Ära põe” Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda,” ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. “Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“

“Ära põe” meeskonda disainerina konsulteerinud Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, etedukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. “Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna,” lausus Kotsjuba, kes kasutab igapäevaelus ratastooli.

Kampaania toobki välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

1. Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
2. Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
3. Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 

Täpsemate nõuannetega saab tutvuda veebilehel www.tegijad.ee, kust saab teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.

“Need on mõned lihtsad näited, mida ise töö käigus ka oma meeskonnaga õppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,” lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras.

Teavituskampaania loovidee töötas välja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega. Laiendatud meeskonda kuuluvad graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli; tekstikirjutaja ehk copywriterJakob Rosin, kes on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas kümne aasta eest nägemise; ning fotograafiaga tegelev Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.

Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse tänavu septembris, praktilisi nõuandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest koondab veebileht www.tegijad.ee. 

Lisainfo:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond alustas taotluste vastuvõttu stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2018. aastal. Stipendiume ja toetusi jagatakse 136-st Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondist. Nende hulgas on ka erivajadustega noorte arengut ja enesetäiendamist toetav Kellukese fond.

Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf.ee

Taotluste vastuvõtt lõpeb esmaspäeval, 16. oktoobril 2017 kell 16.00

Selleks ajaks peavad sihtasutuse büroos kohal olema ka posti teel saadetud taotlused. Faxil või meili teel saadetud ja hilinenud või ilma ankeedita esitatud taotlused jäävad sisulise läbivaatamiseta. Igalt taotlejalt võetakse vastu ainult üks taotlus.

Jagamise tulemuste kohta avaldatakse informatsioon ajakirjanduses ja meie koduleheküljel ning stipendiumi saajale saadetakse vastav kirjalik teade.

Stipendiumi saajaga sõlmib sihtasutus lepingu, millega stipendiumi saaja kohustub talle eraldatud stipendiumi kasutama vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele. Sihtasutusele jääb õigus toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks, kui selgub selle mittesihipärane kasutamine.

Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: Ants Lauteri 7-13 (II korrus), 10145 Tallinn. Telefon 601 3428. Vastuvõtt tööpäeviti 10.00 – 16.00